Tenerife kirdenurgas asub hoopis teine maailm. Seal on üks park, Anaga rahvuspark või kuidas seda nimetada.. ruraalpark? Niiskem, rohelisem, jahedam. Ilusam.. Loorber kasvab täitsa ise puu otsas ja on seda juba mingi mitu miljonit aastat teinud. Einoh.
Ilusa roheluse kõrval märkab kena pori. Väga mõnus. Pori ei tolma. Selline tunne nagu jaanipäevane Eesti oleks kohale tulnud. Ilma sääskedeta. Ja keset detsembrit jaanipäev on juba muistsetel aegadel hea asi olnud.
Cruz del Carmen on nagu värav Anagasse. Parkla, turistid, restoranid. Kerged rajad tiirutamas. Kaugemale jalutades jäävad suuremad massid muidugi maha.
Chinamadas asuvad ühed vanemad majad saarel. Seina sisse uuristatud. Kui siin tundub, et rändaja on kellegi verandale sattunud, siis nii on, aga täiesti ametlik rada just siit kulgeb. Ühe hoov on teise tee ja kolmanda katus. Väga sotsiaalne elukorraldus.
Las Carboneras ja imeväikesed põllud. Traktoriga neid ei künna, aga saaki peaks mitu korda aastas saama.
Sügavamale Anaga sisemusse lähevad teed kitsamaks. Õnneks pole väga palju sõitjaid.
Plaan on jääda ööseks Albergue Montes de Anaga hosteli, et siis hommikul jalutada põhja poole mereni ja siis itta, et saaks bussiga jälle tagasi koju tulla. Hostelis on pühapäev, ilmselt mujal ka, aga siin tähendab see seda, et rahvast väga palju pole. Kütet ka pole. Brr. Ma ei tea, siin saarel näib olevat külmem kui Eestis. Aga internett on ja köök-baar töötvad vahelduva eduga. Täisa saab sotsiaalne olla.
Hommikul sajab vihma natuke liiga tugevasti. Ootame paremat. Selle ajas sees jõuame päris mitu kaardimänguringi teha. Aga iga vihm saab kord otsa.
Kanaari kelluke (Canarina canariensis). Või ma ei tea kas tal ametlikku eestikeelset nime ongi. Endeemiline, elutseb ainult siin saarestikus.
Almàciga küla paistab all. No päris võimsalt ilusad vaated. Et kui miskipärast peaks elama pikemalt Tenerifel, siis see kant on selleks talutav.
Jõuame aegsasti Chamorgasse. Bussisõit on ise roolis olemisest veel hullem. Kahtlane kas tüüp üldse teed vaatab või keerab umbes ja miks ta käiku ei vaheta.
Kui tahaks nüüd korraks liivaranda minna, siis tundub, et ega see pole kuigi kaugel. Otse oleks vähem kui 5 kilomeetrit. Autoga sõidab seda maad siiski 25 minutit. Mõni teine päev. Köögis/baaris töötav daam väga inglist ei puhu. Aga kui öelda, et “Yo quiero una paella y cerveza.. grande“, siis saab kõik mis vaja.
Ja viimane osa reisikirjast: Tenerife killud