30.07. – 06.08.2007 toimus EGSN kultuuri- ja loodusgeograafiline õpperetk Ahvenamaale. Grupi peale sai kirja pandud meeleolukas reisipäevik. Lugeda saab seda siit.
Lisamärkmed:
Liikumine: parim moodus maiseks saarestiku avastamiseks on liikuda jalgrattal. Kui välja arvata spetsiaalsed rattapraamid, siis saab ühelt saarele teisele tasuta. Tuleb ainult uusimat praamidegraafikut omada, muidu võib mõnele poole ootamatult pikaks peatuma jääda. August on juba madalhooaeg ja siis eriti tihedat liiklust ei ole.
Putukad: mõnel pool polnud üldse, teisal on suured parved sääski. Puuke kohtasime ka ja sipelgaid olid mõnel soojal kaljuserval rohkem kui männiokkaid.
Mustikad: augustis olid kõike metsad-välud paksult mustikaid täis. Korjajaid ei kohanud ühtegi.
Poed ja kohvikud: on erinevatel aegadel lahti. Paljud nädalavahetusel kinni või suletakse vara. teisal aga tehaksegi sellised kohvik-poed alles õhtupoolikul lahti. Kaardiga saab enamasti maksta küll. Poes maksab kohalik õlu 1.20 euri 0,3 liitrit.
Vesi: kõikides surnuaedades avalikult kasutatavad kraanid olemas. Peasaarel ja selle ümbruses on tegemist “linnaveega” mis tähendab, et vee puhtuse pärast muretsema ei pea.
Telkimine: Soovitan kämpinguid. 3–7 euri inimene, sõltuvalt tingimustest, grupi suurusest, hooajast, kauplemisoskustest. Võib leida üksikuid kohti kus niisama laagrisse jääda, aga suurema seltskonnaga ei tasu see riski ära, sest kohalikud on väga tähelepanelikud võõraste suhtes, kuigi enamasti jäetakse autod ja rattad lukustamata. Eriti umbusklikud ollakse sakslaste vastu kes armastavat odavalt läbi saada, põllult kartuleid “võtta” ja muud sellist.
Matkarajad: mulle jätsid parima mulje Prästö‘l (nelja erineva konfesiooni surnuaiad kõrvuti) ja Hastersboda’s (ilusad mereäärsed vaated, rada kohati vee all) asuvad matkarajad.