Põhja Tais on mõned linnad juba mõnda aega seisnud. Mis nad ikka seal tühja seisavad, läheme kaeme üle – nii sai mõeldud ja nii sai ka tehtud. Esimesena jäi ette Chiang Rai, mis on pisike mõnus linnake. Sõbralik ja soodne ning turiste pole liiga palju. Näiteks sõidab linnas ringi turismivagun mis vaatamiväärsuste juurde viib ja neid tutvustab. Tore on see, et siuke tramm on tasuta, aga juttudest aru saamiseks peaks mõistma Tai keelt. Väike detail.
Trammi ja mõningaid muid vaatamisväärsusi soovitas hosteli omanik. Tal oli pikk spikker tehtud kus puuvilju saab ja kus raha vahetada. Üldiselt tavaline, et ka odavamates kohtades (siin 14€ öö) uus joogivesi iga päev külmikusse tuuakse, aga Baansilpis sai fujeestka tasuta kuuma vett ja vastavaid jooke. Kuum vesi on väga hea, seda saab nuudlite peale kallata.
Kui sa aga kunagi varem Booking.com kaudu öömaja pole võtnud, siis selle lingiga saad 10% tagasi.
Näiteks on seal see sinine tempel, mis on eriline selle poolest, et on sinine. Muidu tempel nagu ikka neid üle terve Tai tuhandeid on. Ja ega polekski põhjust neist nagu rohkem rääkida. Kui poleks seda järgmist imelugu.
Mjaa, valge tempel. Justkui suhkrust ja jahust ja vahust ehitatud. Lähemal vaatlusel on natuke õudsaid detaile ka. Templisse viiva silla all on sajad käed sügavusest taeva poole sirutamas, on madusi ja pealuid ja muid konte. Ikka üks kõva nikerdustöö. See pole kompleksi ainuke atraktsioon, seal on teisi vähempühasid hooneid ka. Valgeid ja muid värve. Aga peldik on kullast! Peate uskuma, pilti ei näita. Ja üldse, väga raske on nende tuhandete seast leida siin neid kõige objektiivsemaid ja parimaid. Mitu kuud olen ju juba otsinud. Et siis mitte peldikupiltidest ei käi jutt, vaid kogu reisi adekvaatsest ja talutavast kajastamisest.
Uude linna viib VIP buss sutsti 3 tunniga. Toolid on suured, ruumi palju ja külm ei jõuagi hakata. Tundub, et ilusamad kohad jäävad tee peale, aga buss ei peatu ja nii jääb ruraalne Tai seekord avastamata. Pikemaid vahemaid on üldiselt palju valutum läbida lennukiga. Öine buss Chiang Maist Bangkokki on küll selline kogemus mida liiga tihti oma nahale ei tahaks. Vilets tee, logu buss ja üliüli külm konditsioneer annavad tulemuseks üsna unetu öö. Isegi hästi. Mõned on sattunud karaokepeole sarnase situatsioonis ja vat see oleks juba Kolgata tee.
Chiang Mai on palju suurem linn. Ja rohkem turiste. Ei tea miks. No siin on “eriti sügavate inimeste” linnaosa oma joogagurude ja hipsterkohvikutega ntx. Aaga vist pigem on heaks baasiks ümbruskaudsete rahvusparkide külastamiseks. Doi Inthanon oli mitu päeva plaanis aga pakutavad tuurid koosnesid põhiliselt bussisõidust – niisama molutamine tundus lõbusam. Selja taha jäävas Doi Suthepi künkas sai natuke ringi jalutatud. Üles-alla viib songthaew fikseeritud hinnaga ja kaubelda nagu ei annagi.
Wat Phra tempel oli paksult igasugu õnnistuse otsijaid täis aga metsas oli vähe inimesi. Metsas saaks täitsa pikalt matkata, aga õhtud on siin varajased ja turistid hilised.
Ja ööturg on siin ka palju suurem. Põmst pooled vanalinna tänavad pannakse kinni ja ilgem sagimine ja trügimine läheb lahti. Isegi templi hoovi on kohvikud ja diskod üles seatud, lasketiir veel lisaks. Aga kui kell 6 hümni lastakse, siis kogu melu vakatab, et minuti pärast sama hooga edasi panna.
No üks vana tempel veel. Lihtsalt. Enne kui kõige olulisema teema juurde minna.
Et siis toit. Novaat, igast teravat kraami saab siin. Alustame kergema kraamiga. Joogiks ülimagus piimajäätee ja ampsuks taignapallike krabi või kaheksajalaga – takoyaki.
Edasi võtame hautatud köögiviljad ja padthai. Siukesed suht tavalised road, ei löö silmi punni ega vesiseks.
Ja lõpetame hetkel papaia salati ja kleepriisiga. No viimane on magustoit ja ikka väga magus. Riis võib olla mitut värvi masti, juures magus kaste ja mõni puuvili, enamasti mango. Salat aga on üliterava kastmega üle kallatud muru, ehk kapsas ja muu taoline roheline mudru. Papaia on salatis võrsete kujul. Ühest korrast piisab. Võtab korralikult higistama. Aitab vist toidupiltidest. Arvutis on neid nii palju, et kõht läheb tühjaks.
Puuviljadest ja elust troopilisel saarel järgmises loos.