Archive for the ·
· Category...
Juuli 2011. Kakerdaja raba.
Kui kell 5 rabasse jõuda, siis võib see juba sutsuke hilja olla. Puder, rohke võiga, hakkab juba vaikselt jahtuma ja polegi seda auru enam nii palju näha. Laisku lohutab, et iga päevaga jääb kuldne ketas nüüd minuti või kaks hiljemaks.
Härrasmees oma topsi järelvalveta ei jäta…
… sest kui korralikult ei loodi, võib horisont viltu minna.
Maal on meil ikka maised Jaanid. Neist võiks ka muid argiseid pildikesi jagada: vihateost ja aiapostide saagimisest; lõkkest ja tuleroa kogumisest; grillimisest ja söömisest, õllemasinast ja joomisest; heina niitmisest, kaarutamisest, riisumisest, kärpa panemisest ja lakka ajamisest; maasikatest ja lagastatud metsast; traktori- ja rattasõidust; pildistamisest ja filmimisest kasvõi. Aga see on üldse esimene kord kui kartuli rohimine pildile on jäänud. Tähtis töö jäägu jäädvustatuks.
Veebruar 2011 Pääsküla.
Jalamil seisab silt: “Territooriumil viibimine keelatud”. Nende radade jätjad polnudki mingid viibijad ega passijad, ma usun.
Laupäeval vennaga rabas.
Sai taas vastatud küsimus, miks eestlastel nii suured jalad on. No kõik kabujalakestega tegelased on ammu sohu ära vajunud. Talvel ka abiks. 2 numbrit suurem jalg ja mõned kilod väiksem kehakaal annavad suure eelise õrnal lumekoorikul tatsamisel. Ja siiski. Kus need räätsad on mis ma juba mullu lubasin meisterdada?
August 2010. Taas üks enneolematu ja ainulaadne foto, mida terves maailmas pole kohe mitte ainumastki tehtud. Pikema säriga oleks veel siledama vee saanud, aga siis oleks pilved uduseks hakanud minema ilmselt.
Lisa: Eks mõned on veel üritanud, siiski. Näites Remo. Aga, noh, mis pilt see kah on. Mingi jabur loojang jälle.