Archive for

May, 2010

...

Sõstraõis

no comments

Vaese mehe makro. 50mm objel oli ees 3 dioptriline makrolääts ja pärast sai arvutis veel 1/5 servast maha lõigatud. Fookusesse saamine on ikka tõsine tegemine. Siin ka ei paista vist ühetgi kohta mis täiesti terav oleks.

Varahommikusi väiteid

1 comment

morning mood

– Päike tõusis täna 4:48. Ja homme veel 2 minutit varem.
– Pääsküla rabas polegi nii lagedat kohta kus päikesetõusu kogu suuruses näha saaks. Igal pool jäävad puud ette.
– Tore on ikka, sest teisi inimesi pole tolgendamas.
– Hommikukastesed kased lõhnavad võimsamalt kui vihad parimas saunas.
– Praegu on ilgelt hea aeg looduses käia. Sest putukaid on vähe, ööd on soojad ja puud on juba niii ilusad helerohelised. Ja rohi pole veel kuigi kõrge. Selles kohas on suvel vähemalt rinnuni kõrkjad. Ja kõrini nõgesed.
– Kaameral kolmas ring täis.
– Võimalik, et värvid on veitsa ülepingutatud. A ainult natuke vist.
– Aeg oleks magama minna.

Rästikut ja nastikut tead?

no comments

What u lookin at?

Sellised tegelased piilusid hommikul akna kohalt. Seal on hea turvaline koht. Puude otsas kipuvad hallrästad neid kimbutama. Eks ole põhjust kah. Aga oravad on ikka toredamad. Eriti hea pilt ei saanud. Aga ilmselt võrratult parem eilsest nastikuportreest. Käisin rabas sõitmas, hoolmiata sellest, et nina on natuke umbes. Aga viitsid sa siis ikka üksi kodus passida. Kuigi Üksi kodus on üks lahedamaid seisundeid. Igatahes ühes risuhunnikus oli terve trobikond nastikuid. Enamus pani kohe plagama, aga üks jäi kännule peesitama veel. Mul oli filmika ees lainurk, mis tähendab, et kui ma seda üsna suurt pusa oleks tahtnud tervena kaadrisse saada, oleksin pidanud kuskil 30 cm kaugusele saama. Pisut vale objektiiv. Noh, see hiilimine ei õnnestunud. Kuskil meeter jäi vahet enne kui tegelane keelt limpsates peitu puges. Klõpsu tegin ära ikka. Siis nägin samas hunnikus veel kahte rästikut kah, aga need olid päris kaugel. Mis on kõik väga imeline siiski. Pole siin kunagi ühtegi madu näinud. Kas peaks tänama seda inimest kes selle risuhunniku oma ehituselt sinna vedas?

Nende uudishimulike oravate pildile saamiseks olid olud ka natuke kehvad. Räästa all oli pime, taevas paistis heledalt objektiivi ja tekitas loori. Neid oli tegelt kolm, aga kutid olid kiired liigutama. Madude kohta võib öelda ju, et lainurgaga elusloodust tavaliselt ei pildista. Kuigi Remo Savisaarel on terve hulk loomapilte laiaga tehtud. Nojah, tema on siis ise tavaliselt kaamerast eemal ja pilti teinud kaugpäästikuga. Aga point on ikka see, et head pilti ei saa niisama möödaminnes kätte. Tuleb teada head kohta, seal käia ja passida. Remo rääkis, et ta käis kõrvukrätsu pildistamas suve läbi IGAL ÕHTUL. Ja ka teiste loomade kaadrisse saamiseks tuleb päevi kuskil varjes lamada. Novot. Sealt siis ka need üleinimlikud pildid.

Tartu kevad

no comments

green spring
Emajõe ääres

white spring
Kloostri tänavas

Mõni väikelinn võib ju püüda end mõelda kevadpealinnaks, ja eks ta aednikele võib-olla on kah. Olgu. Minu jaoks on kevad ikka Tartus elanud. Põhjas alles lumi maas kui seal pungad pakatamas. Meil muru alles tärkamas, seal juba õied puudel. Rääkimata looduse lokkamisega võidu õitsevatest neidudest. Ja kui rongist maha astuda ja läbi vihmamärja pargi jalutada, siis on selline lõhn, et oh millal see oli mil viimati kevad oli. Seda lõhna purgis ei müüda.

Kuis seisab saar keset vett

no comments

Feathercraft
Nina küla. Aprill 2010.

Vaadake seda filmi. Milline on meie Maa ülaltpoolt. Kohutavalt ilus. Kole ka kohati. Ja väga masiivne. Meil siin midagi sellist ei näe. Ühelt poolt ikka väga hea, et ei näe. Nagu tõesti väga rahulik paik elamiseks, mis sest, et talvel on 4 kuud lumi maas. Aga kui peaks tõeks saama see pooluste ja liustike sulamine, siis on pildil olev Feathercraft Khatsalano igati vajalik varustus igas seljakotis. Käib kenasti kokku, kõrgvee ootuses võib voodi all hoida, kaalub 20 kilo ja.. ja maksab 72 kilo.

Mina käisin meie loodust lähemalt silmitsemas. Kohe päris nina maas mööda raba. Eile kaotasin rattalt pool lampi ära, täna sõitsin selle 12 km uuesti läbi ja leidsin üles. Loogiline koht kah. Seal kus avastasin mingi toreda otsetee, oli tuulemurd kulgemist takistamas. Ühe rondi otsast ninali käies siis selgus kes on nõrgim lüli.

Vaatetorni otsas puhus mees tuubat. Igati loogiline. Teine filmis.