Päris peegli taha ma pole läinud. Kuid peegelkaamera taga on ikka palju turvalisem maailm kui selle ees. Mingis fotoajakirjas oli selgelt kirjas ja ma natuke ise luuletasin seda edasi, et niisama klõpsides võib küll midagi leida, aga kui on idee, siis on natsa parem, sest õnnestumise täenäosus on terve promilli võrra suurem. Kui ideeks on portree, siis tuleb leida modell, ta riidesse (või riidest lahti) saada, mingi soeng ja meik pähe määrida ning kuskile kenasse kohta asetada. Ja miks ka mitte. Kuid sellega asi ei lõppe, sest arvutitöötlusest ei pääse kuidagi. Mulle isegi tundub, et valitseb selline maitse mis nõuab loomulikku tulemust silmapiiri taha jätma.
Kellelegi ei ole vaja päris elu.