Kõrvemaa on Pääsküla kõrval juba teiseks kodumetsaks saanud. Otsutasin taas minna, seekord jala. Esimese rongiga linna. Sealt Loksa bussiga Loksa tee otsa. Alguses nagu eriti popp buss polnud, aga Kuusalus tuli kolmas reisija ka peale.
Kui hommikul vara Balti jaamas külmetades bussi ootasin, siis avasin, et kui päike tõuseb, et ehk siis läheb soojemaks. Noh, läks külmemaks hoopis. Esimese kilomeetrid tegin head hoogu, et lõdinast võitu saada. Ilu oli ikka ka. Lagedamad kohad ulmeliselt härmas. Hakka või uskuma, et Kolletamispäev on talveks valmistumise algus.
Kõnnu sohu jõudes oli päike juba kõrges. Soojendas piisavalt, et sai päris komfortselt hommikusööki konsumeerida.
Põõsaste varjuküljed olid siiski kenasti härmas veel. Kui siia oleks tunnikese varem jõudnud, oleks ilmselt ilust minestanud.
Horisont viltu!
Matkatee läheb mitmetest järvedest mööda. Järjekorras: Pikkjärv, Pärnjärv, Särgjärv, Pikklaugas, Umbjärv, Paukjärv, Metstoa Linajärv, Ümarjärv, Kaasikjärv, Väinjärv, Suurjärv, Pikkjärv, Kõverjärv. Kuni jõuab ühe järjekordse Linajärve juurde.
Jussi nõmm oma nihestunud reaalsuses. Keskpäevases päikeses paneb imestama miks oli vaja nii mitu fliisi kaasa vedada.
Sügisvärvid Riistakõrve raba servas.
Harakajärve taha oli laudtee tekkinud. Kord ma nägin siin läbimisega suurt vaeva. Nüüd oleks ka ilma laudadeta saanud, sest päris kuiv on. Terve raja sai madalate saabastega läbi.
Ohoo, paar normaalse välimusega seent ka!
Kui neid poste uskuda, siis tuli 32km pikk retk. Eks edasi siis Ähijärve poole. Aga seks korraks täitsa aitas juba. Veits kiirustamine oli. Vähem kui kui kümme tundi kulus. Tšillimalt kulgedes näeks rohkem, aga pimeda peale jäädes ei näe jälle suurt midagi.
Aga siiski, et rongini oli veel aega, siis jalutasin looduskeskuse taga oleva eriti laia joonega metsatee ka läbi. Sügis on jalutamiseks hea aeg. Kui päike paistab, siis on parasjagu soe, aga ei aja hirmsalt higistama, tüütuid putukaid pole ja paljud kurjad taimed on ka juba talveunele jäänud.
Jah, üks pilt on siin tagurpidi.