Archive for the ·

rändamine

· Category...

Ürgorus

no comments

Piusa koobastik
August 2016. Piusa.

Taasiseseisvuspäeva hommikune rong toob lõunaks Tartust Piusale käputäie inimesi. Enamus neist läheb Piusa külastuskeskusesse, ühele või teisele poole letti. Külastajad võtavad vaadata väikest näitust, filmi ja giid viib korraks koopasse ka. Ega väga kaugele ei lasta, sest need koopad pole kuigi stabiilse laega ning nahkhiired ei armasta suurt külalisi, aga sammastiku näeb ära. Ülejäänud koobastik on kõik põhimõtteliselt sama. Kohvik on siin ka. Pannkookidega. Ja kuigi Piusa külas elab ametlikult vaid 2 inimest, siis suviti elu keeb. Parklas on jäätiseputka, jaama juures keraamikakoda ja toidupood. Viimases on letid tühjad kui muiste – saab ainult maiustusi, karastusjooke ja külmutatud pitsat. Abiks ikka.

Edasi..
More: Read the rest of this entry…

Liiapeksist Aegviitu

no comments

Balti jaam

Kõrvemaa on Pääsküla kõrval juba teiseks kodumetsaks saanud. Otsutasin taas minna, seekord jala. Esimese rongiga linna. Sealt Loksa bussiga Loksa tee otsa. Alguses nagu eriti popp buss polnud, aga More: Read the rest of this entry…

Nagu jalutuskäik metsas

no comments


Ja selle teema lõpetuseks väike videolugu ühendatuna slaiaidprogrammiga sellest viimasest rabaskäigust. Videot oleks rohkemgi, aga telefon andis miskipärast hangunud pildiga klipid välja. Ei tea miks. Äkki mälukaardi viga?

Tähelepanuvääriv asjandus on selles loos on 14 sendine purgipriimus. Lausa silmnähtavalt suured leegid on tegelikult tingitud sellest, et unustasin sisestamisava sulgeda ja sealt pani siis leek välja. Ilmne piirituse raiskamine. No ja potikesel polnud kaant ka peal. See võis keemaminekut pidurdada. Aga sooja ja vaikse ilmaga saab pool liitrit vett keema veerand tunniga. Ikka vähem jama kui lõkkega.

3 karu + 1 tasuta

1 comment


Nuusutab, otsib, vaatab ja ei näe. Juuli 2011. Kõrvemaa.

Stseen nagu Ши́шкин’i maalilt kuigi tegelikult oli juba lõunane aeg. Nah, mul oli lühike pintsel ainult kaamera küljes, lõuendit tuli pärast kõvasti kärpida. Vahemaa modellidega vähem kui sada meetrit, aga ju ma olin siis piisavalt puine, et metsast ei eristunud. Ise mõtlesin, et mis siis teeb kui märkab.. Veidi hiljem sain teada. Väike müra, üldse mitte tahtlik, tegi mu nähtavaks ja.. Ja elukas pani loomulikult plehku. Ise minust 4 korda suurem, hambuni relvastatud, küünistest rääkimata, aga eks siis elu ole õpetanud umbusklikuks.

PS. Maasikaid on tõepoolest palju. Küll oleks puginud. Aga ainult hoo pealt saab suhu toppida. Iga maasikat valvab 7 sääske. Kui seisma jääd, oled sekunditega tühjaks imetud.