Posts tagged ·
·...
Aprill 2011. Milano.
Et keegi öelda ei võiks, et olen plikad rahule jätnud ja nüüd pildistan ainult puid ja maid. No aga näha on, et käsi ikka värises kõvasti. Väheke ehk sai varjata seda, sest kujutate ette, seekordne katse PSE arvutisse vedada läks esimese raksuga õnneks ja värk hakkaks tööle ka. Pidi ju siis jämmima. Ainult pildi suurust ei oska ma selle programmiga veel muuta. Liiga peen ilmselt. Jõuad sa siis nende igaaastaste uuendustega kaasas püsida.
Siis, siis, siis
Aprill 2011. Tobi, Itaalia.
Kosk asub Sanagra jõel Menaggio lähedal, mis omakorda Como järve ääres mäeserval turnib. Pärast paari päeva Milanos disaininädalal meeletutes rahvamassides trügimist, oli väike hooajaeelne Menaggio paras puhkus. Veel mõnusam oli see päevamatk sealt Val Sanagra orgu, sihiks Monti di Madri karjuseküla. Väga kena ja vaheldusrikas. Mitu korda mõtlesin kitsal rajal, et huvitav kas ma oleksin vääratuse korral nii enam-vähem teadvusel, kas ka võimeline kuidagi abi kutsuma ja kuhu siin helikopter maanduda saaks.. Päris inimtühi see paik siiski polnud, keset rada oli restoran kuhu sai ka autoga ligi. Suure ringiga muidugi. Aga siiski. Omaette olemise illusioon. Mäed, kus lauged nõlvad vaheldusid sirgete kaljuseintega, kanjonid, jääkülma veega jõgi, heinamaad, ammu hüljatud külad, kivimurrud ja lubjapõletusahjud. Tobi kosk pole ka looduse ime, see paik teenis kunagi siiditööstust.