Tehnikaülikooli bussipeatus. Mai 2010.
Mina ei saa aru mis värk on. Igavesti segane värk igatahes. No oletame, et minusugune jorss tahab järsku jälle ülikooli minna. Et magistrikraad saada. Kas ma saan asuda riigieelarvelisele kohale?
EKA väidab, et
Vastavalt Haridus-ja Teadusministeeriumiga sõlmitud riikliku koolitustellimuse lepingule võivad 3+2 magistriõppesse kandideerida isikud, kes on lõpetanud 4-aastase bakalaureuseõppe, seejuures eelistatakse vastuvõtmisel isikuid, kes on lõpetanud 3-aastase bakalaureuseõppe. 4-aastase bakalaureuseõppe lõpetanu õpib magistriõppes individuaalprogrammi alusel ja võimalusel arvestatakse varasemat õpi-ja töökogemust. Õppeaeg ei tohi olla pikem kui 1 aasta.
No mina ei tea, mis nad nii kurjad on, aga värskeim leping aastast 2008 ütleb tõesti, et
3.2. Ülikoolil on õigus:
3.2.1. võtta vastu 2008. a riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohale alates 2002. aasta 1. juunist Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) kantud magistriõppe õppekavale enne 2002. aasta 1. juunit EHIS-esse kantud õppekaval riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal bakalaureuseõppe lõpetanud isikuid, seejuures eelistades isikuid, kes on lõpetanud bakalaureuseõppe õppekaval, mis on kantud EHIS-esse alates 2002. aasta 1. juunist;
Mis annab nagu tõesti põhjuse öelda, et iga mats ikka ei saa, kui ülikool ei taha. Loogiline oleks, et see 1 aasta piirang kehtiks neile kes sama õppekava on varem pikemalt õppinud ehk, et neil on 4a bakas juba osa uue magistri aineid tehtud. Oleks nii? Vaatasin, et TTÜ ja TÜ lepingud on samast aastast (kas neid siis ei uuendatagi?) ja samade punktidega. TÜ lepingus oli üks naljakas lisapunkt ühe kummalise eriala kohta: 3.2.3. lubada psühholoogia erialal asuda magistriõppes teist korda õppima riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohale samal kõrgharidusastmel; Mmm.. Keegi on kõvasti lobi teinud.
Aga paistab, et see leping ei sega teisi ülikoole. TTÜ vastuvõtuveebis on kirjas magistriõppesse kandideerimise tingimused:
Vanade õppekavade süsteemi (4+2) bakalaureuseõppe lõpetanud saavad kandideerida vaid riigieelarvevälistele (REV) õppekohtadele (v.a. juhul, kui 4-aastase bakalaureuseõppe õpingute alustamisest on möödunud rohkem kui kahekordne nominaalaeg, ehk 8 aastat).
Ja teises kohas teist korda samas kõrgharidusastmes riigieelarvelisel õppekohal õppimisest:
Samal kõrgharidusastmel on uuesti võimalik RE (tasuta) õppekohale sisse astuda, kui /…/ õpingud on lõpetatud ja immatrikuleerimisest on möödunud:
– 3-aastase bakalaureuseõppe ja magistriõppe puhul kolmekordne õppimiseks ettenähtud nominaalaeg (vastavalt 9 ja 6 aastat);
– inseneriõppe ja 4-aastase bakalaureuseõppe puhul kahekordne õppimiseks ettenähtud nominaalaeg (vastavalt 10 ja 8 aastat).
Mis on muidugi tore, kuigi ei tea kust nad selle kahekordse võtavad, see peaks aint integreeritud õppekavade kohta kehtima. See kahekordne on tegelt ju mõttetu punkt juba, sest mu mäletamisel oli 2001 viimane aasta kui 4-aastasele üldse sai astuda. Sellest on ju 9 aastat juba.
Tartu Ülikool arvab teist korda samas kõrgharidusastmes riigieelarvelisel õppekohal õppimist seda, et
Samad õppeastmed ülikooliseaduse kontekstis on:
1) rakenduskõrgharidusõpe, kutsekõrgharidusõpe, diplomiõpe;
2) 3-aastane bakalaureuseõpe, 4-aastane bakalaureuseõpe, õpetajakoolituse aasta;
3) magistriõpe, integreeritud õpe (arst, hambaarst, proviisor, klassiõpetaja);
4) doktoriõpe.
Millega võib ka nõustuda, sest Ülikooliseaduses on kirjas, et
§ 13-2. (4) Isik, kes on vähemalt poole õppekava nominaalkestusest õppinud riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal, ei saa selle õppekava kolmekordse nominaalkestuse jooksul, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe korral selle õppekava kahekordse nominaalkestuse jooksul asuda teist korda õppima riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohale samal kõrgharidusastmel.
§ 24. (1) Ülikoolis omandatakse kõrgharidus kolmel astmel: bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes.
§ 27. (2) Bakalaureuseõppe nominaalkestus on kolm kuni neli aastat.
Mina loen siit välja, et baka on baka, olgu ta 3 või 4 aastat. Ja mõlemale peaks kehtima samad nõuded järgmisele astmele ehk magistrisse astumisel. Ja mingeid piiranguid või aastate lugemist 4a baka lõpetanutele eraldi ette ei nähta. Ootama peaks siis kui tahaks uuesti bakasse astuda. Selles pole pragu küsimus õnneks.
Seega kogu see mu eelnev jutt ja hala peaks olema täiesti kehtetu. Sest seadus on ju mingitest määrustest, korraldusetest ja lepingutest ülem! On ju?
P.S. Krt, kindlasti on selles jamas ka Aaviksoo süüdi.
